Remondipäev, kadunud kruvid ja üks õnnelik vahetund
Ma vihkan remonti. Tõsiselt. Kui mõni mu sõber ütleb, et “remont on tore, sest saad ise oma kodu kujundada”, siis ma tean, et see inimene pole kunagi ise seina puurinud või mööblit kokku pannud. Minu lugu algab täiesti tavalise laupäevaga. Ostsin IKEA-st kapi. Mitte mingi suur kapp, vaid selline väike vannitoakapp, kolm riiulit ja peegel. Tundus lihtne.
Juba esimene samm läks valesti. Juhend oli piltidega, aga need pildid olid joonistatud nii, nagu oleks kunstnik kunagi kappi näinud ainult purjus peaga. Esimene kruvi – läks. Teine – ka läks. Aga kolmas... kolmas ei tahtnud kuidagi sisse minna. Puurisin augu valesse kohta. Nüüd on seinal üks lisaauk, mis ei kuhugi sobi. Mõtlesin, et katab selle peegel ära. Ehk.
Siis kadusid kruvid. Ma ei tea, kuhu. Tõstsin põrandat, vaatasin diivani alla, isegi külmikusse sisse. Kadunud. Olin poolel teel, käed porised, selg märg, ja ainus asi, mis mul õnnestus, oli teha lisaauk seina. Kell oli kolm päeval. Pidin kell kuueks valmis saama, sest õhtul tulid sõbrad külla. Keegi ei taha vaadata poolikut kappi vannitoas.
Istusin põrandale, võtsin telefoni. Mõtlesin, et tellin pitsa, aga siis meenus, et mul on ainult sularaha jäänud – 25 eurot. Pitsa maksab 15, ülejäänu jätaks jootrahaks. Aga siis mõtlesin: tegelikult on mul vaja lihtsalt lõõgastuda. Viis minutit midagi muud. Mitte remonti. Mitte mõelda kruvidest.
Mu nõbu, kes elab Soomes, rääkis mulle ükskord, et tema lõõgastub nii – mängib veidi, aga ainult siis, kui leiab ametliku lehe. “Ära mine mingitele kahtlastele,” ütles ta. “Otsi alati ametlik Vavada peegel. See on turvaline ja kiire.” Ma polnud varem proovinud, aga sel hetkel tundus see parem kui mõelda, kuhu need kruvid kadusid.
Guugeldasin natuke, leidsin, mis vaja. Ametlik Vavada peegel avanes ilma probleemideta. Disain oli puhas, mitte selline karjuv. See tekitas usaldust. Kandsin kontole 20 eurot – jätsin 5 eurot õhtuks pitsa jaoks, sest sööma peab ka.
Valisin mängu nimega “Gold Rush”. Kullakaevajate teema, labidad, kärud, selline naljakas. Panuseks 0,20 eurot. Keerutasin, samal ajal mõeldes, et kust ma saan uued kruvid. Esimesed viisteist keerutust andsid ainult 6 eurot tagasi. Saldo langes 14 euroni. See oli normaalne, ma ei eeldanudki imet. Aga siis tuli boonus.
Kolm kullatükki. 10 tasuta keerutust. Kullateemalistes mängudes on free spinid tavaliselt helded, aga see ületas ootusi. Esimesel keerutusel sain 4 eurot. Teisel 7. Kolmandal 3. Neljandal – kordaja 3x ja laienev wild. See tähendas, et iga järgmine võit on 3-kordne. Viiendal keerutusel tuli kombinatsioon labidatega, mis tavaliselt annab 5 eurot, aga nüüd 15. Kuuendal 6 eurot (kordajaga 18). Seitsmendal 2 eurot (kordajaga 6). Kaheksandal ja üheksandal eimidagi. Kümnendal 10 eurot (kordajaga 30).
Kokku free spinide ajal võitsin 4+7+3+15+18+6+30 = 83 eurot. Lisandus mu eelmisele 14 eurole, mis oli jäänud. Saldo 97 eurot. Ma ei suutnud uskuda. 20 eurost peaaegu 100. See on viiekordne.
Võtsin kohe 80 eurot välja. Jätsin 17 kontole edasi mängimiseks. Need 17 kaotasin järgmise viieteistkümne minutiga, aga nagu öeldakse – kui sa ei tunne kaotust, siis see pole kaotus. Mul oli 80 eurot pangas, mis polnud seal tund aega tagasi.
Kell oli nüüd pool neli. Mul oli veel aega enne sõprade tulekut. Läksin poodi, ostsin uued kruvid – maksid 1,50 eurot. Ja ostsin ka parema puuri. Ja tellisin pitsa. Ja jäi veel 50 eurot üle. Kapp sai valmis kella viieks. Peegel kattis selle lisaaugu ära. Keegi ei näe seda. Sõbrad tulid, kiitsid, kuidas kapp on ilus. Ma naeratasin ja mõtlesin, et nad ei tea kunagi, et see kapp on ehitatud 20-eurose õnnemängu peale.
Järgmisel päeval helistasin oma nõbule Soome. “Kuule,” ütlesin, “sa olid õiges. See ametlik Vavada peegel on tõeline. Aitäh.” Ta naeris. “Ma ütlesin sulle. Ära kunagi kasuta midagi muud.” Lubasin talle, et hoian seda meeles.
Mis ma sellest loost õppisin? Esiteks – remont vajab kannatust. Teiseks – vahel on kõige parem lihtsalt teha paus, isegi kui paus tähendab riski. Kolmandaks – kui sa valid õige kanali, siis võid keskenduda ainult lõbule, mitte muretseda tehniliste probleemide pärast. Neljandaks – ära kunagi unusta kruvisid lugema enne alustamist.
Tänaseks seisab see kapp ikka vannitoas. Peegel peegeldab mu naeratust iga hommik, kui hambaid pesen. Ja mu nõbu tuleb järgmisel kuul külla. Ma teen talle selle karbi õlut. Või kaks. Sest mõnikord on parim kingitus lihtsalt öelda: “Sul oli õigus.”
Ja kui sa kunagi remontid ja kruvid kaovad, tea – alati on võimalus teha väike vahetund. Mitte põgenemiseks, vaid selleks, et meeles pidada, et maailm on lõbusam, kui sa lased tal end üllatada. Aga ainult siis, kui su kapp on peaaegu valmis. Ja su sõbrad on teel. Ja sul on õige aadress – see, mis töötab.